Pesu ja remondipäev

18.august – neljapäev

Et eile oli Benno juubel – 37, siis täna tuli hommik hiljem. Ega mul midagi tegelikult teha ei ole, sest ma tean autode remondist sama palju kui kägu kodutundest. Sügis annab selgeid märke. Õhk on jahenenud ehk normaliseerunud ja kuudis on praegu ligi 18 kraadi. Muidu normaalne temperatuur tundub eelnevate nädalate foonil isegi jahedapoolne. Väljas sajab ühtlast tihedat vihma ning taevas ei anna ainsatki märki ilma paranemisest. Jahedus on endaga õnneks kaasa viinud ka vereimejad.

Pesupäev Petšoora ääres

Tänane hommikupoolik on kulunud autode tehnilisele hooldusele ja pesu pesemisele. Kuna meil on töökoda kompressorite ja keevitusaparaatide näol kaasas, siis liivasel Petšoora kaldal ei ole stange tugevduste keevitamine mingi probleem. Aa, ja pesu pesemine. Kas ma sellest rääkisin? Vist veel mitte. Meil on kaasas ka pesumasin. Selleks on 100 liitrine hermeetiliselt suletav plastiktünn, kuhu läheb sisse must pesu, jõevesi ja pesupulber. Seejärel pole muud kui vinnata pesumasin auto katusele, tõmmata kõvasti kinni ja metsa vahel päikese käes loksudes teeb masin tööd. Õhtul väänatakse pesu välja ja loputatakse jões. Täna ongi kõige õigem aeg pesu loputamiseks. Nii lihtne see ongi.

Kell 14:27 on masinad sõidukorras ja hakkame liikuma tagasi Petšoorasse. Plaan oli hankida provianti ja tankida ning siis edasi uhada. Paarkümmend minutit hiljem olime linnas, millel vanust 50 aastat ja kus inimesi 80 000. Poodide ja turu peale kulus tunnike, kes ostis süüa, kes juua, kes mussi J. Pole õrna aimugi, millal jälle poodi saab ja seetõttu tuleb võtta varuga. Tööpäeva lõpp koitis kui tanklasse sõitsime. Esialgu tundus, et saame isegi mõned head tunnid täna sõita, aga meie juurde tulnud offroadi huviline tõmbas sellele kriipsu peale. 

Ka Petšoora tuuninguklubi käis meid imetlemas.

Ei, mitte juttudega olematust teest vaid hoopis ettepanekuga varustada meid värskemate kaartidega. Kaardid vajalikud asjad, aga nende toomisele ja laadimisele kulus täpselt kaks ja pool tundi. Oleks seda teadnud, oleks Petšoora peale jalutama läinud. Mees teadis rääkida, et Petšoora ja Inta vahe pidi olema suurem pähkel, aga sealt edasi läheb maapind kõrgemaks ja soid jääb vähemaks – hea uudis ja halb uudis J.
Sõna liigub siin kiiresti ja meist said omamoodi vaatamisväärsused. Külalised olid koolilastest kuni kohaliku liiklusmiilitsani. 

19:30 saime Lukoilist liikuma. Sõidust enam midagi välja ei tule – läheme tagasi oma eilsesse laagripaika. Veidi enne kella kaheksat peatume paarsada meetrit eelmise öö platsist ja lööme laagri üles. Kas asi on olematus edasi liikumises või teelolekupäeva numbriks on 13, aga nälga meestel täna pole. Välja tõstetud lauad, toolid, potid ja pliidid kolivad tuppa tagasi ja iga mees hakkab endale võikut niduma. Pikk ja tühi päev oli veerenud õhtusse. Homme jõuame loodetavasti Sõndasse, sealt selgub edasi. Samas pikki plaane teha ei saa, sest kolm päeva järjest on sadanud ja see omakorda tõstnud tublisti jõevee taset, mis meile liiga hea uudis ei ole. Natuke tühi ja imelik tunne on, aga 13.päev peabki olema eriline.

Kilometraaž 0 km, kokku jätkuvalt 2872 km.