Esimene öö naril

7. august 2005 – pühapäev.

Eilne õhtu venis pikaks ja koikule sai alles kell kolm. Meie multifunktsionaalne Muhvi auto muutub öösel täitsa mõnusaks kuid väga tihkeks hotellitoaks. 4 inimest (kui Aleksit arvestada, siis tegelikult 4,5 inimest) ja kogu maine vara pluss varuosad ning toidumoon umbes 7 ruutmeetril. Magama minek toimub kindlas järjekorras. Kõigepealt Margus kes magab sõidusuunda vaadates üleval paremal naril, seejärel Aleks kes magab vasakul all, seejärel mina vasakul üleval. Siis laotatakse asjad, mis päeval üles tõmmatud naride ja seina vahel loksuvad, ühtlaselt auto põrandale ja laua peale ära ning alles siis saab Benno oma "voodi" lahti lükata. See voodi on tegelikult pink, mis ukse all vastu kuudi seina seisab. Hommikul toimus kõik täpselt vastupidises järjekorras, mis tähendas seda, et Margus sai alati kõige kauem magada ... . Kuigi oli planeeritud iga hommik kell 8 liikuma hakata, ärkasime kell 10:30. Esimene öö naril annab kehale tunda. Isegi Vaalimaalt ostetud tekk, mis oleks pidanud pikutamist pehmendama, ei olnud oma tööd teinud. Keha vajab harjumist. Kuniks tsivilisatsiooni on, ei ole mõtet raisata moona ja aega hommikusöögi tegemisele. Võtsin bensukast paar pirukat ja natukene liiga kauaks kuumarauale jäänud kohvi, mis lükkas pealage hõõruvad pilved veidi ülespoole.

Minu pesa, mis päevaks tõmmati lakke rippuma, et veidigi kuudis liikuda saaks.

Kell 12 hakkasime liikuma Peterburi poole. 73 kilti enne Piiterit tehtud peatus osutus oluliseks. Sisu tiim avastas, et pärast õli kontrolli olid nad unustanud õlivarda tagasi panna ning olid kuni siiani kimanud õlirida taga. Meie olime lahti saanud ühest plastikust õlikankust, mis oli alla andnud kuumale summutile. Et vältida mõtetuid sekeldusi Suures Linnas, sõitsime Neevalinnast ringiga mööda ning saabusime kell pool kaheksa õhtul Tihvinisse. Kuna vahepeal suurt midagi vaadata ei olnud, siis olin sisustanud aja unega. Öö jäi üürikeseks ja kuna taga kuudis on vaid kolm pisikest akent, millest on üsna ebamugav välja vaadata, siis mis ma siin ikka konutan ja teekannuga tõtt vahin. Uni oli väsitav, sest kiirusel 70 kilti tunnis hakkas siinses 25 kraadilises kliimas mootor üle kuumenema. Ainus võimalus mootorit jahutada on sisse lülitada kuudi soojendus. Kui ma neid ridu päevikusse kirjutan, siis näitab termomeeter 32,7 kraadi. Vahepeal käisime ka 35 peal ära. Eks katsu saunalaval magada. Aga Aleksil ja Margusel on kabiinis olukord veel hullem, sest nemad istuvad veel väiksemas ruumis teine teisel pool kuumavat mootorit.

Küljeakna saab küll lahti teha, aga jalad saavad kindlasti valmis.

Narva suurune Tihvin on pühapäeva õhtuselt vaikne. Sommidel oli vaja kaablit ja minul oli kinnisidee osta CD mängijaga "sang", sest selgus, et Volvosse paigutatud CD mängija ei võta jalga alla. Plaan ei kõlaks üldse utoopiliselt kui poleks pühapäev ... . Ahjaa, oleks peaaegu unustanud, paar tundi tagasi soetasime pangetäie kukeseeni. 300 rutsisest pangest sommidele sai 150 rutsine pange eestlastele. Keeltele tasub pihta panna ... . 

Tihvin jäi meie rahakotist puutumata ja meil vajalikud asjad saamata. Kuna saunas magamine enam pinget ei pakkunud, siis otsustasin sisustada aega lugemisega. Viimastel aastatel on lugemine kuidagi eriti vaevaliselt edenenud. Piinlik isegi mõelda selle peale. Olin kaasa võtnud 2 raamatut, millest esimene oli Lennart Meri “Virmaliste väraval”. Lugu tema rännakust nukamaale ja kirdeväila avastamisest, mis tihedalt läbipõimitud Tartu Ülikooli kasvandike saavutuste ning ajaloolis elulooliste lugudega. Pull värk, me liigume geograafiliselt samas suunas, ainult tema oli siin 30 aastat tagasi hea mitusada kilomeetrit põhja pool.

Laagrisse jäime Tihvinist 20 kilomeetrit idas. Kuskil siin lähedal on küla ja eemalt on kosta mööda vuravate autode häält. Kell on 10 õhtul kuid õhusooja ei paista see heidutavat. Õues on jätkuvalt 25 kraadi. 

Õhtusöögi tegemise käigus avastasin väiksemalt Sisu poisilt, kelle nimeks Harri, CD mängijaga maki. Nii nii nii. Ega ta ju ei kuula seda päeva ajal niikuinii. Mis ta seal loksub veokakastis, läheb veel katki. 
Nii ma saingi endale "kuuti" lustikummuti. Sõidud muutuvad palju meeleolukamaks ning vähemalt tuhat rutsi puhast kokkuhoidu. Tänane 420 kilti, kuumus ja loksumine olid mehed päris ära väsitanud. Pikema istumiseta kolisime magama, sest ees on veel 3200 kilti ning kurjad keeled räägivad, et juba homsest saab asfaldilust otsa.

Kilometraaž 420 km, kokku 845 km.